ELi süsiniku sidumise sertifitseerimisraamistiku ülevaade

2022 aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon (EK) oma ettepaneku süsinik sidumise sertifitseerimise raamistiku loomiseks. Lihtsas keeles väljendas EK soovi luua ühtne reeglite kogum, mille alusel kõik süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldamise tegevused (ja seega krediidid) Euroopa Liidus toimiksid. Nüüdseks on Euroopa Parlament, Nõukogu ja Komisjon kokkuleppinud ka määruses ja nõustunud raamistiku õigusteksti osas.

Kuidas defineerib Euroopa Liit süsiniku sidumist?

Esimeses ettepanekus tunnistati kolme tüüpi tegevust:

1. Süsiniku püsiv sidumine - hõlmab tavaliselt DACS-i (otseõhust süsiniku sidumine) ja BECCS-i (bioenergia koos süsiniku talletamisega) tegevusi.
2. Süsiniku ajutine säilitamine kauakestvates toodetes - hõlmab "tarneahelas süsiniku talletamist" nagu näiteks puidupõhistes ehitustoodetes
3. Süsiniku ajutine säilitamine süsinikku siduva majandamisega nt metsade taastamine ja mulla tervendamine, märgalade majandamine, meriheinakooslused

Selle aasta (2024) veebruaris, kui Euroopa Parlament, Nõukogu ja Komisjon jõudsid raamistiku õigusteksti osas kokkuleppele, toodi mullaheite vähendamine eraldi välja ning see lisati neljandaks tüübiks.

4. Mullaheite vähendamine (süsinikku siduva majandamisega), mis hõlmab mulla majandamisel süsiniku ja dilämmastikoksiidi heite vähendamist

Mis on määruse eesmärk?

Oma sõnadega soovib Euroopa Liit "tagada süsiniku sidumise kõrge kvaliteet ELis ja /.../ luua ELi sertifitseerimissüsteem, et vältida rohepesu, korrektselt rakendades ja jõustades ELi kvaliteediraamistiku kriteeriume usaldusväärsel ja ühtlustatud viisil kogu Liidus." Need on kiiduväärt eesmärgid ja sellistega nõustuvad kindlasti kõik tõsised osalejad süsinikuturul.

Mida uus raamistik ja standard mõõdab?

EK on välja toonud neli peamist kriteeriumi, mida nimetatakse QU.A.L.ITYks (ehk kvaliteet). Lühidalt, nad soovivad tagada, et iga süsiniku eemaldamine ja sidumine oleks:

1. selgelt ja täpselt arvestatud;
2. lisanduv - st kogub rohkem süsinikku kui "tavapärane" stsenaarium;
3. püsiv - toetatud tõendatavate andmetega süsiniku säilitamise kestvuse kohta - st et iga potentsiaalne ostja saaks selgelt aru, kui kaua on konkreetse sertifitseerimisega seotud süsinik ladustatud;
4. toetab lisaeesmärke ökosüsteemi kaitse ja taastamise ümber.

Komisjoni juhised tunnistavad, et iga kvaliteedi kriteerium varieeruvub erinevate süsiniku sidumise tüüpide puhul ning see on väga oluline.

Näiteks erinevatel süsinikku siduva majandamise tüüpidel, nagu näiteks märgalade majandamine ja uusmetsastamine, võib olla väga erinevad ootused püsivuse osas, st süsiniku talletamise kestvuse osas. Märgalade majanamine võib eeldada, et süsinik talletatakse 1000+ aastaks ja metsas vaid 60-100 aastaks. Selged juhised selle ümber aitab tagada, et mõlemat tüüpi projekte julgustatakse, mis on vajalik LULUCFi sektori eesmärkide täitmiseks (eemaldada 310 Mt CO2). Samal ajal pakkub see detailsus selgust vastaspooltele selle kohta, mida täpselt nad ostavad.

Kes arendab välja konkreetsed metoodikad uue standardi alusel?

Seda teeb Euroopa Komisjon. Nad kirjeldavad protsessi järgnevalt:

1. Euroopa Liit loob metoodikaid (selle eest vastutab Euroopa Komisjon);
2. Operaatorid (ehk süsinikuprojektide arendajad või standardid) liituvad sertifitseerimisprotessiga;
3. Kolmanda osapoole kontroll;
4. Tegevus saab sertifitseeritud;
5. Süsiniku sidumised registreeritakse registris.

Metoodikaid arendab välja umbes 70 eksperdist koosnev ekspertgrupp, sealhulgas "isikud, kellel on eriteadmised süsiniku sidumise valdkonnas. Kaasa arvatud akadeemia, tööstuse, kodanikuühiskonna, liikmesriikide pädevate asutuste ja muude avalike üksuste esindajad." Ekspertgrupp kohtub kaks korda aastas ja nüüd, kui määrus on heaks kiidetud, toimub esimene kohtumine 2024 aasta aprillis.

Mida see tähendab metsasüsinikuprojektidele?

See on väga positiivne märk, et EL võtab vabatahtlikku süsinikuturgu väga tõsiselt ja vaatab seda kui võtmetegijat ELi kliimaeesmärkide arendamisel. See on suurepärane uudis projektide arendajatele ja maaomanikele, kes soovivad osaleda süsinikuprojektides.

Lisaks, isegi enne tegelike metoodikate avaldamist, pakuvad neli kvaliteedi kriteeriumit selgeid juhiseid kvaliteetsete projektide loomiseks.

Mis on järgmised sammud? Millal määrus rakendatakse?

Nüüd, kui Nõukogu ja Euroopa Parlament on jõudnud kokkuleppele, saab raamistik liikuda rakendamisfaasi ja lõpliku heakskiitmiseni. Näiteks ekspertgrupp alustab tööd metoodikate kallal, mis luuakse igale süsiniku sidumise tegevusele eraldi. Nad kohtuvad aprillis 2024 ja loodetavasti juba siis saame selgust, millised metoodikad arendatakse esimesena.

Lisaks metoodikatele arendatakse nelja aasta jooksul alates määruse vastuvõtmisest välja ka ELi-ülene register, et teha sertifitseerimitud ühikud ja nendega kaasnev informatsioon üldsusele kättesaadavaks ja läbipaistvaks.

Mis on veel puudu?

Me ootame huviga rohkem teavet järgneva kohta:

Lisanduvuse mõõtmine

Ettepanek kirjeldab baastasemele tuginevat lähenemist ja need baastasemed kehtestatakse metoodikate raames. Ootame huviga, kuidas see rakendatakse, mis moodi käib kontroll erinevate metoodikate raames.

Kuidas mahuvad sellesse raamstikku olemasolevad sertifitseerijad?

Olemasolevad ja uued avalikud ning eraõiguslikud sertifitseerimisorganisatsioonid (nt Verra, Gold Standard jne) võivad taotleda Komisjoni tunnustust raamistiku alusel. Mainiti ka registrite vastastikuse ühilduvuse tähtsust ELi-ülese registriga, kuid üksikasjad on veel selgumisel.

Kuidas töötavad koos süsiniku eemaldamise raamistik (ja sealt tulenevate sertifitseeritud tegevused) ja riiklikult kindlaksmääratud kliimaeesmärgid?

Ettepanek rõhutab selgelt, et sellest uuest raamistikust tulenevaid sertifikaate saab osta ja müüa vabatahtlikul süsinikuturul. Lisaks lepiti kokku, et sertifitseeritud ühikuid saab kasutada üksnes ELi kliimaeesmärkide ja riiklikult kindlaksmääratud panuse jaoks (see otsus vaadatakse üle 2026. aastal).