Kõik, mida pead teadma Euroopa kuuse-kooreüraski kohta

Mardikas on tõsine oht kuusepuudele ja võib hävitada suuri metsaalasid. Selles artiklis räägime sellest, mida ta teeb, kuidas teda märgata ja mis kõige tähtsam – kuidas vähendada selle väikese pahalase tekitatud kahju kuuskedele.

Allikas: Mezsaimnieks

Miks on ta probleemiks?

Kliimamuutuste ja globaalse soojenemise tõttu on kuuse-kooreüraski populatsioon viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Üldiselt on sellel kaks põhjust. Pikemalt kestev soojem ilm tähendab, et mardikatel on rohkem aega paljunemiseks ja nad ei saa aastas mitte ühe, vaid kaks põlvkonda. Samuti nõrgestab kuuski põud: puud toodavad vähem vaiku, mis tähendab, et nad on ka haavatavamad rünnakute suhtes.

Kui keskmine temperatuur ulatub 20 °C-ni, hakkavad mardikad lendama ja ründavad närbuvaid ja nõrgenenud kuuski, eriti pärast tormi kuumal ja kuival suvel. Nad paljunevad tuule tõttu maapinnast väljajuuritud puudel ja muul viisil kahjustatud kuuskedel. See võib põhjustada isegi rohkem kahju, kui torm üldse algselt tekitas. Kui neid on palju, võivad nad rünnata ka täiesti terveid kuuski ja need täielikult hävitada.

Üldiselt ründab kuuse-kooreürask suuri kuuski (tavaliselt üle 14 cm läbimõõduga) ja erilist tähelepanu tuleb pöörata üle 50 aasta vanustele kuuskedele.

Erakogu

Kuidas nad ründavad?

Kui mardikad asuvad kuuske ründama, siis esimesena kinnitub puule isane kuuse-kooreürask. Isane mardikas kaevab end tüvesse ja loob paaritumiseks ruumi ehk paarituskoja, mis lõpuks tapab puu. Kui puu on surnud, meelitab isane mardikas ligi 2–3 emast mardikat, kes kaevavad samuti käike ja munevad munad. Hiljem kaevavad vastsed ka toitumiskäike.

Allikas: Läti Riigimetsa (LVM) film "LVM un LVMI "Silava" filma par mizgrauzi"

Kuuse-kooreürask numbrites.

• Üks emane mardikas võib muneda 60 muna;
• ühe puu hävitamiseks on vaja 3000 (kuival ja kuumal suvel) kuni 7000 (märjal ja külmal suvel) mardikat;
• kuni 70 000 mardikat võib paljuneda 1 m3 suurusel alal metsa jäetud puul.

Kuidas märgata kuuse-kooreüraskit?

Kui näed kuuske, millel on pruunid süvised ja/või lagunev koor, siis on juba liiga hilja. Puu on surnud ja seal ei ole enam ühtegi mardikat, nad on liikunud edasi järgmisele puule. Äsja nakatunud puid on raske märgata. Mida otsida, on väikesed (umbes 1 mm) augud või pruun kooretolm puu tüvel, tavaliselt okste all või juurekaela juures (koht, kus juured hakkavad kännu juures välja ilmuma). Aukude hulk on väga väike, mistõttu on koore tolmuosakesi kergem märgata. Kui tüvel on palju auke, võib see tähendada väljapääsu avasid ja tõenäoliselt ei viibi mardikas enam puu sees.

Allikas: Läti Riigimetsa (LVM) film "LVM un LVMI "Silava" filma par mizgrauzi"

Allikas: Läti Riigimetsa (LVM) film "LVM un LVMI "Silava" filma par mizgrauzi"

Kuidas minimeerida ohtu olemasolevatele kuusemetsadele?

Kui eelmisest sügisest või talvest on alles jäänud kahjustatud, tuulest murdunud, katkised ja/või kaldu vajunud kuused, siis on vaja neid alasid majandada ja kuused maha saagida, sest nõrgestatud kuusk on esimene koht, kuhu mardikas siseneb. Seda raiet tuleb teha enne aktiivset perioodi, kui mardikad hakkavad lendama – enne 1. aprilli.

Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata üle 50 aasta vanustele kuuskedele. Juba nakatununa ei jää need tõenäoliselt ellu. Parim tava on puu maha lõigata, et vältida nakatumist läheduses asuvatel puudel.

Lendavate mardikate püüdmiseks võib kasutada feromoonpüüniseid. Neid kasutatakse kuuskede värskete lageraiete puhul. Püünised peavad asuma 500 m raadiuses kaitstavast kultuurist ja neid tuleb regulaarselt puhastada, sest muidu kaotavad nad oma otstarbe. Lätis on seda tüüpi püünise kasutamiseks vaja riikliku taimekaitseteenistuse luba. Sarnased eeskirjad võiksid kehtida ka teistes ELi riikides.

Allikas: Läti Riigimetsa (LVM) film "LVM un LVMI "Silava" filma par mizgrauzi"

Kuidas minimeerida kahju tekkimise ohtu tulevikus?

Nõukogude ajal istutati kuuski paberipuidu kasvatamise eesmärgil, seetõttu istutati kultuurid suure puidutihedusega (umbes 5000 hektari kohta). Tol ajal lubas seadus puid harvendada, kui need olid ligikaudu 40-aastased, mis tõi kaasa tihedad metsad ning nõrga võra ja juurestikuga puud. Tulemuseks olid nõrgad, tormide poolt kergesti kahjustatavad kuused ja seetõttu olid need ka väga vastuvõtlikud kuuse-kooreüraski rünnakule.

Tänapäeval tuleks taasistutamist ja uusmetsastamist teha kvaliteetsete istikutega mitte liiga tihedalt ning kui kuused hakkavad üksteisega konkureerima, tuleks konkurentsi vähendamiseks teha eelnev harvendus. Tava on jätta igast puust vahet umbes 2,5 m ja hiljem teha üks harvendusraie ja seejärel põhiraie.

Teine oluline viis kahjustuste vähendamiseks on kasutada istutamisel puuliikide segu, sest see hajutab kuuskede paiknemist, mis omakorda piirab mardikate ressursse ja raskendab nende paljunemist. Näiteks teame maaomanikke, kes segavad sel põhjusel kuuski ja kaski.

Samuti on oluline istutada kuused neile sobivale pinnasele. Vastasel juhul võib kuuse kasv pidurduda, mis toob kaasa puude nõrgenemise. Nagu eelnevalt nimetatud, on nõrgemate puude puhul tõenäolisem, et kuuse-kooreürask neid kahjustab.