Kuidas kujuneb süsinikukrediitide hind?

Üks esimesi takistusi süsinikukrediitide maailmasse süvenedes on nende õiglase turuhinna kujunemise mõistmine. Enamike kaupade, näiteks puitmaterjali kohta, on suurtel börsidel (nt. Chicago Commodity Exchange) küllaltki kerge saada ülevaadet prognoositud hindadest ning kohalikest hinnaindeksitest on samuti sageli olemas hea ülevaade. Süsinikukrediitide puhul on sellisele informatsioonile ligipääs paraku palju keerulisem ning info võib olla kohati segane. Käesolevas artiklis selgitame võtmetegureid, mis mõjutavad süsinikuhinda, tutvustame peamiseid andmeallikaid ning tuleviku hinnamuutuste mõjutajaid.

Alustuseks, millist hinda peaksime jälgima?

Paraku on “süsinikukrediidi hind” küllaltki ebaselge mõiste ning seda kasutatakse tihti rääkides nii vabatahtliku kui ka kohustusliku süsinikuturu kontekstis. Küll aga on oluline meeles hoida, et need on kaks eraldiseisvat maailmat. Täpsemalt saab nende kahe süsinikuturu kohta lugeda sellest artiklist.

Seega tasub olla tähelepanelik, kui loed artikleid pealkirjadega nagu “Süsinikuhinnad jõuavad uutesse rekorditesse!”, sest need võivad käsitleda süsinikukrediitide hindasid kohustuslikul turul. Näiteks selle artikli kirjutamise ajal (august 2022) on Euroopa Liidu kohustuslikul süsinikuturul süsinikutonni hind 83 €/tCO₂e (tonni CO₂ ekvivalenti). Samal ajal on looduspõhiste süsiniku sidumise lahenduste krediidihind vabatahtlikul süsinikuturul 7,30 €/tCO₂ (neid hindasid saab reaalajas vaadata veebilehel CarbonCredits.com). Sellest hoolimata müüvad sellel turul tegutsejad süsinikukrediite hinnaga 17-49 €/tCO₂e.

Eeltoodud hinnad aga ei pruugi olla head näited süsinikuhinna prognoosimisel, kui plaanid alustada uusmetsastamisega Euroopas ning miks – sellest räägime järgmistes lõikudes.

Kust leian värskeimad hinnad?

Hea uudis on see, et kuna süsinikukrediitidega kaubeldakse üha enam, tekivad uued müügiplatvormid ja -vahendajad, mis pakuvad mõningast ülevaadet keskmistest hindadest. Halb uudis on see, et see turg on ikkagi küllaltki killustunud, mis tõttu annavad need pakkujad kohati puudulikku ülevaadet. Selle tulemusena näeme väga erinevaid hindasid erinevatel platvormidel.

Sellegipoolest toome mõned näited, mille kaudu saab hindadega tutvuda:

• CarbonCredits.com – annab ülevaate Verra registris tegutsevate looduspõhiste lahenduste (projektid, mis kuuluvad põllumajanduse, metsanduse või muu maakasutuse valdkonda) hindade ning muu hulgas ka lennu- ja tehnoloogiatööstuse süsinikukrediitide kauplemishindade kohta.
• QCintel.com (tasuline teenus) – annab ülevaate hetkehindadest registritüübi, metoodika ja aastate järgi.
• S&P Global Platts (tasuline teenus)

Ja sisuliselt see ongi kõik.

Muud hinnaandmed levivad ka suusõnaliselt läbi ostjatete ja maaklerite.

Miks on nähaolevad hinnad niivõrd erinevad?

Sageli on eri liiki looduspõhised krediitide tootmise metoodikad kokku pandud, näiteks uusmetsastamine, lageraiete ära hoidmine, süsinikusõbralik põllumajandus ja biosöe kasutamine. Reaalsuses on nendel meetoditel väga erinevad kulubaasid ning sellest tulenevalt ka erinevad tonnihinnad.

Mõndade krediitide eest ollakse valmis vähem maksma, näiteks selliste meetodite puhul, mis eeldavad mingi tegevuse ära jätmist, nn. lageraie või fossiilkütuste põletamine. Seda seetõttu, et selliste tegevuste puhul on lisanduvust ehk (ingl) additionality raske tõestada.

Selliste projektide puhul, kus süsinikku reaalselt atmosfäärist ära võetakse, näiteks metsade istutamine, ollakse valmis kõrgemat hinda tasuma, sest nende positiivne mõju on selgemini mõõdetav ja jälgitav.

Tihtipeale toimuvad süsinikukrediitide tehingud otse müüjate ja ostjate vahel ning tehingutingimusi ei avalikustata. Sageli on selliste tehingute puhul tegemist kvaliteetsemate ja kõrgema hinnaga süsinikukrediitidega, mille puhul ostjad soovivad saada projektist otsest ülevaadet. Seevastu müüakse palju ka “osta-ühe-klõpsuga”-tüüpi kaheldava väärtusega odavaid süsinikukrediite. Selliseid krediite ostavad ettevõtted, kes on krediitide päritolu, metoodika ja kvaliteedi suhtes vähem valivad.

Millised tegurid tingivad hindade tõusu?

Süsinikukrediitide hindade kujunemisel on kaks väga olulist mõistet - lisanduvus ja järjepidevus. Lisanduvust mainisime juba hindade erinevusest rääkides, seega vaatleme siin järjepidevust (ingl) permanence.

Lühidalt öeldes on järjepidevus mõiste, mis määrab, kui kaua süsinik on seotud ja milline on selle uuesti atmosfääri eraldumise oht. Järjepidevus võib olla vahemikus 2–5 aastat (enamik põllumajandusega seotud mulla süsinikuprojekte) kuni 1000+ aastani (otsene õhust kogumine). Metsandusega seotud projektide puhul võib see olla raiumisest hoidumise puhul 30–60 aastat või kaitsealuste metsade loomise puhul 100+ aastat.

Lihtsustatult öeldes tähendab suurem lisanduvus ja järjepidevus enamasti kõrgemat hinda. Näiteks tehnoloogiapõhiste otse õhust süsiniku sidumise projektide kaudu tekkinud krediitidel on selge lisanduvus ja kõrge järjepidevusmäär ning neid müüakse sageli vabatahtlikul turul hinnaga ülge 500 €/tCO₂e.

Lisaks lisanduvusele ja järjepidevusele on projektide puhul olulised tegurid ka lisandväärtused, nagu näiteks bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja majanduslik kasu kogukonnale. Ostjad on üha enam valmis maksma rohkem projektide eest, millest ühiskond ja keskkond saab täiendavat kasu või mis järgivad rangemaid eeskirju eesmärgiga näiteks suurendada bioloogilist mitmekesisust oma metsades.

Kokkuvõttes järgivad süsinikuprojektid ka teatud kulupõhist loogikat – ostjad on valmis maksma rohkem projektide eest, mille puhul nad mõistavad, et hind on seotud täiendavate jõupingutustega. Seetõttu võivad aktiivsed maataastamisprojektid nagu uusmetsastamine nõuda kõrgemat hinda tonni kohta, kui näiteks selline eesmärk nagu metsade hävingu vältimine. Rusikareegel on, et mida keerulisem ja töömahukam on protsess, seda kõrgem on saadava krediidi hind.

Milline on hindade prognoos?

Lõppkokkuvõttes määravad hinna ostjate prioriteedid. Varasemaltotsisid ostjad madalaima hinnaga krediite, kuid on näha, et selline suhtumine on muutumas. Paljud ettevõtted eeldavad nüüd krediite ostes kindlamat lisanduvust ja kõrgemat järjepidavust. Samuti on nad valmis maksma kaasnevate hüvede eest, mis on kooskõlas nende väärtustega, näiteks ökosüsteemi kaitsmine ja bioloogiline mitmekesisus. Samuti on krediitide geograafiline päritolu ostjate jaoks muutumas olulisemaks, eelistades panustada kohalikesse projektidesse.

Vaadates tulevikku, julgeme eeldada, et hinnad muutuvad olenevalt projekti tüübist, kuid sõltuvalt lisanduvusest, järjepidevusest, kohalikkusest ning lisandväärtusest hinnaskaalad eristuvad. Nõudlus kõrgekvaliteediliste süsinikukrediitide järgi kasvab hoogsalt, mis viib ka nende hinda kõrgemale. Näiteks EY Net Zero Centre analüüs prognoosib, et süsinikuhinnad on 2030. aastaks vahemikus 80–150 dollarit/tCO₂e.